Rakke ja Väike-Maarja vallavolikogud langetasid 29.detsembril erinevad otsused

Meie head naabrid Rakke vallas tegid “ilusa” aastalõpu kingituse. Rakke volikogu 29.detsembril toimunud istungil otsustati lõpetada läbirääkimised Väike-Maarja vallaga ja alustada Koeru vallaga. Sellise otsusega jäeti kasutamata ühinemistoetus. Väike-Maarja valla jaoks tähendab see 450 000 euro kui ka Rakke valla jaoks 300 000 euro suurusest investeeringutoetusest loobumist.

Rakke vallavolikoguga samal ajal toimus Väike-Maarja seltsimajas Väike-Maarja vallavolikogu istung, kus võeti vastu ühinemisleping Rakke vallaga ja sellega seotud vajalikud otsused. Väike-Maarja vallavolikogu näitas tahet ühiselt kokkulepitud tegevused lõpuni viia.

 Kui Rakke volikogu läbirääkimiste lõpetamise otsuses (küll veidi valeandmetega, kuid ikkagi vastuvõetud) toodi motiveerivas osa välja laenukoormuse erinevust Rakke vallaga, siis ei ole takistuseks Rakke volikogu 8 liikmele Koeru valla isegi topeltsuurem laenukoormus. Kui veidi arvudest rääkida ning kasutada Rahandusministeeriumi andmeid (http://www.fin.ee/finantsulevaated) 2016.aasta III kvartali seisuga ja Koeru 2015. aasta konsolideeritud majandusaasta aruannet, siis saame kolme valla finantsnäitajad võrreldavaks teha.
Väike-Maarja vallavalitsusel on isegi väiksem laenukoormus ühe elaniku kohta kui Rakke vallal. Väike-Maarja vallal on see näitaja 143 eurot elaniku kohta ja Rakke vallal 155 eurot elaniku kohta. Erisus tekib kui räägime Väike-Maarja valla konsolideeritud majandusüksusest ehk liidame ka OÜ Pandivere Vesi tehtud investeeringud. Sellisel juhul on Väike-Maarja valla konsolideeritud laenukoormus 269 eurot elaniku kohta. Koeru valla konsolideeritud laenukoormus on üle 500 euro ühe elaniku kohta. Seega on Rakke vallavolikogu alustamas ühinemisläbirääkimisi Koeru vallaga, kellel on ühe elaniku kohta oluliselt suurem laenukoormus kui Rakke või Väike-Maarja vallal. Ma isiklikult ei näe suurt probleemi, kuid kibedust lisab teatud juhtide oma käitumistele vajalike põhjenduste kummaline otsimine.
Vabatahtliku ühinemisega kaasnenud toetusrahadest on nüüd kõik kolm ilma jäänud. Eilsel Rakke vallavolikogus oli sellele hea irooniline põhjendus: et kui Koeru vald on toetusrahadele Järvamaal „EI“ öelnud, siis saab Rakke vallavolikogu olla sellise käitumisega „solidaarne“ ning jätta ka oma elanikud sellest ilma.
Mis edasi?
Rakke ettepanek Koerule vallale ühinemisläbirääkimiste alustamiseks sisaldas „copypaste“ lõiku Väike-Maarja vallavolikogu otsusest ehk minnakse kosja isegi Väike-Maarja valla poolt koostatud tekstiga.
Loomulikult on kogu selles protsessis tunda Koeru valla „suunavat kätt“. Täna ei ole Koeru vallavolikogul lihtne selgitada oma elanikele, miks loobuti ühinemistoetusest, kuigi investeerida on vaja ja tänane laenutase on juba kõrge.
Lähitulevik toob kindlasti vastuse ka järgnevatele küsimusele: kas Koeru vallavolikogul õnnestub oma elanikele selgitada, et miks nüüd tahetakse loobuda isegi keskusest Rakke aleviku kasuks ja astuda välja Järvamaalt. Või meeldib Rakke vallavolikogule keskuse suundumine Koerusse?
Väike-Maarja valla võimalik edasine tegevus?
Jätkata rahulikult oma projektide ja elukorraldusega, sest peale mõistliku võimaluse (Rakke vallaga vabatahtlikult ühineda) ei ole mõtet ainukese haldusreformi kriteeriumi (5000 elanikku) pärast rabeleda. Meil on piisavalt tegevusi ja võimekust oma elukorraldust mõistlikult jätkata. Eestis on nõiajaht 5000 elaniku ümber ka veidi raugemas ning haldusreformi sisulist külge ei oska täna veel keegi täpselt kirjeldada.
Kindlasti on Rakke ja Koeru tunduvalt kriitilisemas seisus, sest isegi nende valdade ühinemisel või sundliitmisel tekkiva omavalitsuse suurus on ligikaudu 3800 elanikku (Rakke 1610 ja Koeru 2190). Seega on neil vaja rutates midagi kokku kirjutada mingisugunegi ühinemisleping ning oma elanikele ja vallavolikogule see ka „maha müüa“.
Vabariigi Valitsus teeb 15.veebruaril otsuse, kus ühinemisettepanekud meie piirkonnas võivad olla järgmised:
1) Rakke vald ja Väike-Maarja vald ning Koeru vald ja Järva vald
2) Rakke vald, Koeru vald ja Väike-Maarja vald
3) Mõni muu kombinatsioon
Peale seda on aega kuni 15.maini igal vallavolikogul anda oma seisukoht sellele 15.veebruaril tehtud Vabariigi Valitsuse ettepanekule.
Lõpuks on see ikkagi Vabariigi Valitsuse otsus, kas esitatud seisukohti ja põhjendusi jäädakse uskuma või mitte. Tänase Haldusreformi seaduse lõplik tähtaeg on 15.juuli 2017, kus peab olema jõustunud Vabariigi Valitsuse määrus 15.veebruaril tehtud ühinemisettepanekute kohaldamiseks või kohaldamata jätmiseks.
Ajaseier liigub kohe aastasse 2017 ning meil tuleb sellega kaasas käia. Nagu mulle, nii ka Rakke vallavolikogu esimehele Enno Eilole meeldib rattasõit. Albert Einstein on öelnud, et „elu on nagu jalgrattasõit, tasakaalu hoidmiseks tuleb edasi liikuda“. Osa tänaseid võimalusi on käest lastud, kuid see loob omakorda uusi võimalusi ja väljakutseid ning tuleb edasi liikuda ning eks aeg on kõige parem hindaja nendele otsustele, mis seni langetatud on.
Meeleolukat aastavahetust ja tegusat uut aastat.
Hoidkem küünlad kardinatest eemale. Las punase tulekuke aasta on vaid iseloomustus hiina kalendris, mitte Virumaa Teataja uudistes.
Indrek Kesküla
vallavanem

Vabatahtlik ühinemine on arukas võimalus, mitte kohustus

Kehtiva haldusreformi seaduse kohta tehtud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus jätab nendele omavalitsustele, kellel on alla 5000 elaniku sisuliselt 2 valikuvõimalust:
a) ühineda vabatahtlikult – saades valida ise oma partneri, leppida kokku edasine tegevuskava ning saada keskvalitsuselt ühinemistoetus. Iga omavalitsus minimaalset 300 000 eurot või suuremate omavalitsuste puhul 100 eurot iga elaniku kohta.
b) sunniviisiline liitmine – partneri valib Vabariigi Valitsus ning omavalitsused jäävad ilma ühinemistoetusest. Selles ei ole enam võimalusi, vaid ongi lihtsalt kohustus.

Võimalikud arenguteed Rakke valla ja Väike-Maarja valla territooriumitel (ausalt ja emotsioonideta):
Võimalus 1
29. detsembril 2016 kinnitavad Rakke valla ja Väike-Maarja valla volikogud ühinemislepingud ja vabatahtlik ühinemine saab teoks. Moodustub (Pandivere?) vald. Nimevaidluses oli Väike-Maarja valla ettepanek, et kasutatakse Rakke valla sümboolikat (vappi ja lippu) ja Väike-Maarja valla nime. Oli ka tõsise alternatiivina nimi Pandivere vald. Seda võimalust soovib kasutada Väike-Maarja vald ning see on üks reaalne võimalus, kuid mitte kohustus. Läbi selle võimaluse tuuakse piirkonda kokku ligikaudu 750 000 eurot investeeringuteks. Senised naabervallad (Rakke ja Väike-Maarja) jätkavad omavalitsemisega seotud kohustusi mõistlikult ühinenud vallana. Kokku elanikke ligikaudu 6100 (4500+1600).
Seni oli Väike-Maarja ja Rakke valdade ühinemisega seotud läbirääkimistel ainult üks erimeelsus: ühineva valla nimi. Kõik teised valdkonnad (haridus, sotsiaal, kultuur, majandus, külaelu jms) olid mõistlikult läbi räägitud, sisuliselt kokku lepitud ja ka avalikustatud.
Tänane Rakke vallavalitsuse poolt koostatud Rakke vallavolikogu 29.12 istungi päevakord ei jäta Rakke vallavolikogu liikmetele sisuliselt isegi mitte võimalust selle poolt hääletada.

Võimalus 2
29. detsembril 2016 Väike-Maarja vald kinnitab vabatahtliku ühinemislepingu Rakke vallaga, kuid Rakke vald lõpetab vabatahtliku ühinemise või jätab vastavad otsused õigeks ajaks tegemata. Kuna kokkulepet ei sünni, siis sisuliselt on sellega kriips peal ühinemistoetusel ehk ühe valla eitava otsuse puhul kannatab ka teine. Arvestades tänast kättesaadavat infot, siis Rakke valla sundliitmine toimub suure tõenäosusega nagunii.

Mõtleme edasi.
Rakke vallavolikogu teeb ettepaneku Koeru vallale alustada ühinemisläbirääkimisi. Ettepanekuid võib ju alati teha, kuid oluline on ka nende tegemise aeg. Ühinemistoetuse tähtaeg saabub 01.01.2017 ning selleks ajaks ei jõuta mitte kuidagi vajalike otsusteni. Rakke vald on juba ühel korral Koeru vallale „EI“ öeldud. Võib ju rääkida, et siis oli sellise „EI“ ütlemine olukorras, kus Koeru pidas läbirääkimisi ka Järvamaal 6 teise omavalitsusega. Kuid sisuliselt ei ole ju vahet, kui soov ja ühisosa oleks olnud ka sel ajal mõlemal poolt tõesti tõsine.
Kui Väike-Maarja valla esindajad rääkisid ise Rakke vallaga peetud ühinemisläbirääkimistel, et kas Koeru vald täiendavalt kaasata, siis olid just Rakke valla esindajad need, kes seda ei soovinud ning väitsid, et nad on juba ühe korra Koeru vallale ära öelnud ning oma otsust ei muuda.
Milleks nüüd tormata, kui Rakke valla juhid on seni oma inimestele rahulikult seletanud, et kõige õigem on olla omaette vald ning omavalitsuste liitumisest ei tõuse mitte mingisugust kasu elanike jaoks?

Viktoriiniküsimus. Kellele kuuluvad sõnad: … „Haldusreformiga ei muutu mitte midagi paremaks, pigem läheb kõik halvemaks“…?

Ma üldsegi ei taha halvustada seda arvamust, sest see on aus ja selge arvamus ning haldusreform ongi lihtsalt territoriaalne ühinemine ning selle sisulist külge alles hakatakse välja mõtlema. Samas ei ole minule teadaolevalt viimase kuu jooksul toimunud ühtegi olulist sündmust, mis saaks esialgset kindlat arvamust nii oluliselt mõjutada. Kindlasti oli oluline elanike arvamus, kuid arvamust ju kujundati veendumusega, et me saame ka üksi ehk ilma liitumiseta suurepäraselt hakkama.

Väike-Maarja valla esindajate senised seisukohad haldusreformis üldisemalt kui ka Rakke vallaga ühinemisläbirääkimistel on Rakke vallavalitsuse poolt kopeeritud nüüd hoopis Koeru vallale tehtava ettepaneku eelnõu seletuskirja:
„Kindlasti on valdade elanikele oluline, et piirkonnas säiliks kvaliteetne gümnaasiumiharidus, põhiharidusasutuste võrk ja hariduskulud oleksid piirkonnas optimaalsed. Ühiselt on võimalik hallata muusikakooliga seotud tegevust ja ka noorsootööd.
Suurema omavalitsusena on võimalik otstarbekamalt planeerida ja korraldada sotsiaalteenuseid ning oma elanikele sotsiaalsete teenuste osutamine on efektiivsem.“

Loomulikult on kogu selles protsessis tunda Koeru valla vennalikku suunavat kätt. Koeru vald soovib ise kindlasti uusi läbirääkimisi alustada, sest Koeru valla juhtide jaoks on sundliitmine nn Järva vallaga valus, seega on vaja igal juhul leida uus alternatiiv. Seega on Koeru aktiivsed vallajuhid kohtunud Rakke vallaga ning andnud teada, et oodatakse ilusat ettepanekut läbirääkimiste alustamiseks. Koeru vallavolikogu võtab tõenäoliselt kiiruga selle Rakke vallavolikogu poolt väljavisatava õlekõrre vastu jaanuari alguses, sest 15.veebruari tähtpäev koputab uksele.

Koheselt kerkib üles 7 küsimust:

a) Miks nüüd joostakse Koeru suunas, kus laenukohustused elaniku kohta on Rakke ja ka Väike-Maarja vallaga võrreldes suuremad?
b) Kas uue valla keskuseks jääb Rakke või Koeru alevik? (Tõenäoliselt ütlevad mõlemad, et keskus jääb meile või siis veelgi ilusam informatsioon, et see ei olegi üldse oluline)
c) Mis saab valla nimeks? Koeru piirkond on, nagu Väike-Maarja ja Simuna piirkonnad, ehk vana kihelkond ning mõistlik on, et see on Koeru vald, kuid ka Rakke läbirääkijatel on mainepunkt vaja teenida…. Seega ei hakka ette ennustama.
d) Milline on maakond, kuhu kuulutakse? Kuigi maakonnad ei ole varsti enam niivõrd olulised, siis omavalitsuste ühised organisatsioonid: VIROL, Rakvere Haigla, L-V Jäätmekeskus, jms (samad seoses Koeru kuulumisega Järvamaale) on probleemipuntrad, mis tuleb lahendada.
e) Kas tõesti on Salla ja Emumäe või ka Rakke elanike jaoks Koeru alevik arvestatavaks sõidusuunaks?
f) Ning lõpuks kas piisab 3800st inimesest, et Vabariigi Valitsus ei peaks seda piirkonda ikkagi sundliitma Väike-Maarjaga (hetkel juba elanikke ~ 4500) või Järva vallaga (elanikke?)
g) Millises omavalitsuses käivad täna Rakke valla elanikud rohkem? Kas Väike-Maarja suunas või Koeru suunas? Millistes koolides või lasteaedades käiakse? Milline on loogilised ühendusteed, kuidas on korraldatud ühistransport?

Veidi numbrimaailmast. Rakke vallavolikogu 29.12 otsuse eelnõus on ühe põhjusena toodud välja Väike-Maarja valla laenukoormus n-ö matemaatiliste numbritena (isegi need andmed on vigased), mitte finantsilise analüüsina. Iga mõtlev inimene saab aru, et erineva suurusega omavalitsustes on võrreldavaks laenukoormuse näitajaks laenu suurus ühe elaniku kohta.

Võib koostada tabelanalüüsi (Rahandusministeeriumi andmetel; http://www.fin.ee/finantsulevaated 2016 novembri seisuga ja Koeru 2015.aasta konsolideeritud majandusaasta aruande põhjal) kolme valla finantsnäitajate põhjal. Tabelist joonistub ilusti välja, et Väike-Maarja vallavalitsusel endal on isegi väiksem laenukoormus ühe elaniku kohta kui Rakke vallavalitsusel. Erisus tekib OÜ Pandivere Vesi tehtud investeeringutest. Seega on kokku konsolideeritult laenukoormus 1,73 korda suurem kui Rakke vallal ühe elaniku kohta ning Koeru vallal on tänane laenukoormus 3,44 korda suurem kui Rakke vallal ühe elaniku kohta. Seega ei saa olla tõsiseltvõetav „suur tants“ laenu teemal. Sest Rakke vald planeerib ühinemisläbirääkimisi alustada Koeru vallaga, kellel on ühe elaniku kohta suurem laenukoormus kui Väike-Maarja vallal.
Vabatahtliku liitumisega kaasnevad toetusrahad oleksid seda vahet Rakke vallaga veelgi oluliselt kahandanud. Juhul kui Rakke vald langetaks Väike-Maarja valla suhtes positiivse otsuse, siis oleks iga Rakke elaniku kohta saadud vabariigi keskvalitsuselt 188 eurot ja iga Väike-Maarja valla elaniku kohta ainult 100 eurot. Seega oleks laenukoormuse erinevus peale seda taandamist väga väike (iga Rakke valla elaniku kohta 155 eurot ja iga Väike-Maarja valla elaniku kohta 181 eurot (võrdleme seda Koeruga ehk positiivsete teotusrahadega puhul oleks seal elaniku kohta laenusumma 483 eurot).

Väike-Maarja vald on Rakke vallaga ühinemise poolt, seda tõestab ka elanikelt saadud tagasiside. Otsustuspädevus on vallavolikogul ning lõpliku otsuse teeb Väike-Maarja vallavolikogu 29.detsembril, kus vastavad eelnõud on päevakorras. Kahjuks Rakke vallavalitsus neid eelnõusid vallavolikogule ei saatnudki.
Väike-Maarja vallal ei ole vaja ühinemist iga hinna eest. Pigem on mõistlik kasutada reaalset ja kõige otstarbekamat võimalust haldusreformi tänastes võimalustes. Kõige suurem ühisosa on Väike-Maarja vallal just Rakke vallaga.
Kindlasti on Väike-Maarja vallal lihtsam ära tõestada (võrreldes väiksemate omavalitsustega), et 4500 elanikuga Väike-Maarja valda ei ole mõtet täiendavalt sundliita haldusreformi seaduses olevate eesmärkide saavutamiseks.
Ka Haljala ja Vihula valla ühinemisel on elanike arv väiksem, kui ainuüksi Väike-Maarja vallal. Samas ei ole ka Haljala ja Vihula ühinemisel puhul loogilist järgmist nö sundliitmissuunda ning loodan, et need tublid omavalitsused vaidlustavad vastavad sundliitmisotsused.
Seega, kui Vabariigi Valitsus teeb 15. veebruaril Väike-Maarja ja Rakke vallale sundliitmisotsuse, siis suure tõenäosusega saab meist ikkagi üks omavalitsus, kuid 750 000 eurot vaesem omavalitsus, juhul kui liidetakse meile veel Koeru vald, siis 1 050 000 eurot vaesem omavalitsus.

Kindlasti on veel sellel teemal tohutult vaatenurki, kuid eks aeg ole parim nõuandja.
Vaadates tänast asjade seisu, siis peaks sündima tõeline „jõuluime“, et Rakke vallavolikogu liikmed saaksid üldse avaldada seaduslikku jõudu omavat arvamust Rakke ja Väike-Maarja valdade ühinemislepingu suhtes. Jõulud on ka möödas.
Kirjutasin mõtted selleks, et suurendada informatsiooni hulka ja kogu piirkonna elanike teadlikkust hetkel toimuvast protsessist.
Liigume üks samm korraga ning iga tänane kasutamata võimalus toob küll uued olukorrad, kuid alati ei pruugi need olla paremad, kuid käest lastud võimalused.

Mõtete autor
Indrek Kesküla
Väike-Maarja vallavanem

Ministrid: valitsus sundliidab vajadusel omavalitsused

Peaminister Jüri Ratas ütles neljapäevasel (22.12), valitsuse pressikonverentsil, et valitsus läheb haldusreformiga “võimsalt edasi”. Valitsusjuht nentis, et omavalitsusi, kes peaksid ühinema, kuid pole veel liitumiskõnelustega alustanud, on tegelikult vähe ning sundliitmiste alguseni on aega veel “tugevalt üle nädala”.

“Tulevad küll sundliitmised,” ütles Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees, kaitseminister Margus Tsahkna. Tema sõnul on haldusreformi eesmärgiks tugevad omavalitsused. “Kui vaja on, siis valitsus sundliidab omavalitsused,” kinnitas ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski märkis, et suur osa omavalitsustest, kes riigikohtusse pöördusid, tegid seda oma sisepoliitiliste eripärade tõttu. Ossinovski sõnul ootasid omavalitsused, kes ühinemiskõnelusi ei alustanud, riigikohtu otsust. “Ka valitsus ootas riigikohtu otsust,” sõnas Ossinovski. “Enam pole ootamiseks aega, nüüd on otsus ära tulnud.”

Riigikohus peab põhiseadusvastaseks haldusreformi seaduses vaid ühinemiskulude ülempiiri

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas kehtetuks haldusreformi seaduse osas, millega valitsuse seatud ühinemiskulude ülempiir on 100 000 eurot, kuid muus osas haldusreformi seadus põhiseadusega vastuollu ei lähe.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et 26 omavalitsuse üksuse vaidlustatud sätetest on põhiseaduse vastane ja tunnistas kehtetuks vaid haldusreformi seaduse § 24 lõike 1, millega valitsuse algatatud ühinemiskulude ülempiir on 100 000 eurot.

Riigikohus märkis, et kuna haldusterritoriaalse korralduse muutmine on riigielu küsimus, siis peab vastavalt põhiseadusele sellega seotud kulud täies ulatuses kandma riik ning muus osas jäid omavalitsuste taotlused rahuldamata.

Riigikohus on seisukohal, et põhiseaduse järgi võib muuta omavalitsuste piire, kui see ei toimu meelevaldselt. Samuti on haldusterritoriaalse korralduse muutmine ette nähtud seaduses ning korrakohaselt vastu võetud ja mis on hoolimata sätete keerukusest ka piisavalt mõistetavad.

Kolleegiumi kinnitusel pole 5000 elaniku kriteerium ainus, mida haldusterritoriaalse korralduse muutmisel arvestada tuleb ning seadus võimaldab valitsusel jätta alla 5000 elanikuga omavalitsusüksus ühendamata, kui selleks on kaalukad põhjused.

Kolleegium leidis, et haldusreformi seaduses sätestatud tähtajad on lühikesed, kuid mitte ebapiisavad, et omavalitsusüksused saaksid teha ühinemise jaoks vajalikud toimingud, sealhulgas volikogude 2017. aasta valimistega seotud toimingud.

Samuti on riigikohtu kinnitusel omavalitsusüksustel võimalik esitada valitsuse algatatud ühinemise kohta põhjendatud arvamus ning see tagab neile põhiseadusega sätestatava ärakuulamisõiguse.

 

Rakke ja Väike-Maarja ühinemiskomisjoni liikmed kogunevad 21.detsembril

Kolmapäeval, 21.detsembril, kogunevad Rakke ja Väike-Maarja valdade ühinemiskomisjonide liikmed Rakke vallavalitsuse hoones, et arutada ühinemisläbirääkimiste hetkeseisu ja edasist tegevuskava.

Päevakava projektis on:

  1. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus (20.detsember) ja edasine tegevuskava
  2. Ühinemislepinguga seotud vallavolikogude eelnõude koostamine

 

 

Rahvaküsitlusel osalenud Väike-Maarja valla elanikud pooldasid valdade ühinemist

Rahvaküsitlus Rakke ja Väike-Maarja valla ühinemise kohta toimus Väike-Maarja vallas 5., 6., 7.ja 11. detsembril. 3771 hääleõiguslikust kodanikust võttis küsitlusest osa 78, s.o 2,07 % nimekirja kantud isikuist, nendest 2 täitsid küsitluslehe kodus.

1. küsimus küsitluslehel oli: „Kas pooldate Rakke valla ja Väike-Maarja valla ühinemist?“ Liitumise poolt hääletas 71 ehk 91,03 % ja vastu hääletas 7 ehk 8,97 % küsitluses osalenutest.

2. küsimus küsitluslehel oli: „Millist kohaliku omavalitsuse nime eelistate valdade ühinemisel?“ Nimevarianti Väike-Maarja vald eelistas 74 küsitlusel osalenut, nimevarianti Rakke-Maarja vald eelistas 4 osalenut.

Info: Maris Kõrgmäe Väike-Maarja valla haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise küsitluse komisjoni esimees

tel 329 5753

Rahvaküsitlusel osalenud Rakke valla elanikud ei pooldanud valdade ühinemist

Rahvaküsitlus Rakke ja Väike-Maarja valla ühinemise kohta toimus Rakke vallas 7.ja 11. detsembril.

Küsitluses osalenute arv 256 ehk 18,78% hääleõiguslikest elanikest.

Küsimusele: Kas olete nõus Rakke valla ja Väike-Maarja valla ühinemisega?

JAH vastanute arv 49 ehk 19,1%

Küsimusele: Kas olete nõus Rakke valla ja Väike-Maarja valla ühinemisega?

EI vastanute arv 207 ehk 80,9%

Elanike küsitlus Rakke ja Väike-Maarja valdades

Elanike küsitlus

Rahvaküsitlus Rakke ja Väike-Maarja valla ühinemise teemal toimub Väike-Maarja vallas 5., 6., 7. ja 11. detsembril 2016. Küsitluspunktid on avatud kõikidel hääletuspäevadel kell 12.00 kuni 20.00.

Küsitlusel saavad osaleda isikud, kes on rahvaküsitluse ajaks saanud vähemalt 16-aastaseks ning kelle elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Väike-Maarja vald. Küsitluspunktis tuleb esitada isikut tõendav dokument.

Väike-Maarja vallas asub 4 küsitluspunkti:

• 5. detsembril 2016 Kiltsi rahvamajas, Turu 13, Kiltsi alevik  Komisjoni kontakttelefon: 5624 2302

• 6. detsembril 2016 Triigi spordihoones, Triigi külas  Komisjoni kontakttelefon: 506 1087

7. detsembril 2016 Simuna rahvamajas, Lai 5, Simuna alevik Komisjoni kontakttelefon: 521 2948

11. detsembril 2016 Väike-Maarja seltsimajas, Pikk 2, Väike-Maarja alevik Komisjoni kontakttelefon: 529 0807

Toimub ka kodus hääletamine. Kodus hääletamiseks esitab küsitluses osaleja Väike-Maarja vallavalitsusele või komisjonile küsitluslehe kodus täitmise taotluse hiljemalt kolm tundi enne küsitluskoha sulgemist küsitluse viimasel päeval (11. detsembril 2016).

Küsitluses osaleja võib esitada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel.

Küsitluslehel on järgmised sõnastuses küsimused:

  1. „Kas pooldate Rakke valla ja Väike-Maarja valla ühinemist?“

Vastusevariandid „Jah“ ja „Ei“

  1. „Millist kohaliku omavalitsuse nime eelistate valdade ühinemisel?“

Vastusevariandid „Jah“ ja „Ei“

Haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamiseks korraldatakse Rakke valla haldusterritooriumil küsitlus

7. detsembril 2016 kell 10.00-18.00

11. detsembril 2016 kell 09.00-17.00

Küsitlus toimub Rakke alevikus Simuna tee 10, Rakke Kultuurikeskuse väikeses saalis

Kehtiva isikut tõendava dokumendi esitamisel antakse küsitluses osalejale täitmiseks küsitlusleht.

Küsitluslehe täitmist kodus on võimalik tellida, isiku tervisliku seisundi või mõne muu mõjuva põhjusega, pühapäeval 11.detsembril 2016 kirjalikult või telefonil 5103267 hiljemalt kella 14.00.

Riigikohus teeb haldusreformi seadust puudutava otsuse 20. detsembril

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium teeb haldusreformi seaduse sätete põhiseadusele vastavuse osas otsuse teisipäeval, 20. detsembril. (28.11.2016)

Riigikohtusse pöördunud kohalikud omavalitsused on vaidlustanud haldusreformi seaduse sundühendamist puudutavate sätete kooskõla kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse, individuaalse õigussubjektsuse garantii, ärakuulamise nõude, finantsgarantii ja üksuste võrdse kohtlemise nõudega, samuti demokraatia ning õigusselguse põhimõtetega.

Täpsemalt on vaidlustatud haldusreformi seaduse § 3, § 4 lg 1, § 7 lg-d 4 ja 5, § 8, §-d 9-13, § 20 lg 1 osas, milles ei nähta ette ühinemistoetust Vabariigi Valitsuse poolt algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisel, § 24, § 28 p 2 ning Vabariigi Valitsuse poolt menetluse algatamata jätmise ja menetluse lõpetamise puhul HRS-s muude erandite kehtestamata jätmine lisaks § 9 lg-s 2 ja 3 sisalduvatele.

Riigikohtult taotleb põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses haldusreformi seaduse sätete kehtetuks tunnistamist 26 kohalikku omavalitsust: Kõpu, Juuru, Tõstamaa, Abja, Emmaste, Illuka, Järvakandi, Kambja, Kullamaa, Kõo, Käina, Leisi, Luunja, Lüganuse, Mäetaguse, Nõo, Pala, Pöide, Pühalepa, Rakke, Tudulinna, Vaivara, Ülenurme, Haaslava ja Karksi vallavolikogud ja Loksa Linnavolikogu.

Riigikohtu otsus on pärast kuulutamist avalik ja leitav Riigikohtu kodulehelt www.riigikohus.ee. Lisainfo: Merje Talvik (Riigikohtu Kommunikatsiooniosakonna juhataja )
Tel. 7309042; 5333 9846