Riigikohus peab põhiseadusvastaseks haldusreformi seaduses vaid ühinemiskulude ülempiiri

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas kehtetuks haldusreformi seaduse osas, millega valitsuse seatud ühinemiskulude ülempiir on 100 000 eurot, kuid muus osas haldusreformi seadus põhiseadusega vastuollu ei lähe.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et 26 omavalitsuse üksuse vaidlustatud sätetest on põhiseaduse vastane ja tunnistas kehtetuks vaid haldusreformi seaduse § 24 lõike 1, millega valitsuse algatatud ühinemiskulude ülempiir on 100 000 eurot.

Riigikohus märkis, et kuna haldusterritoriaalse korralduse muutmine on riigielu küsimus, siis peab vastavalt põhiseadusele sellega seotud kulud täies ulatuses kandma riik ning muus osas jäid omavalitsuste taotlused rahuldamata.

Riigikohus on seisukohal, et põhiseaduse järgi võib muuta omavalitsuste piire, kui see ei toimu meelevaldselt. Samuti on haldusterritoriaalse korralduse muutmine ette nähtud seaduses ning korrakohaselt vastu võetud ja mis on hoolimata sätete keerukusest ka piisavalt mõistetavad.

Kolleegiumi kinnitusel pole 5000 elaniku kriteerium ainus, mida haldusterritoriaalse korralduse muutmisel arvestada tuleb ning seadus võimaldab valitsusel jätta alla 5000 elanikuga omavalitsusüksus ühendamata, kui selleks on kaalukad põhjused.

Kolleegium leidis, et haldusreformi seaduses sätestatud tähtajad on lühikesed, kuid mitte ebapiisavad, et omavalitsusüksused saaksid teha ühinemise jaoks vajalikud toimingud, sealhulgas volikogude 2017. aasta valimistega seotud toimingud.

Samuti on riigikohtu kinnitusel omavalitsusüksustel võimalik esitada valitsuse algatatud ühinemise kohta põhjendatud arvamus ning see tagab neile põhiseadusega sätestatava ärakuulamisõiguse.