Vabatahtlik ühinemine on arukas võimalus, mitte kohustus

Kehtiva haldusreformi seaduse kohta tehtud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus jätab nendele omavalitsustele, kellel on alla 5000 elaniku sisuliselt 2 valikuvõimalust:
a) ühineda vabatahtlikult – saades valida ise oma partneri, leppida kokku edasine tegevuskava ning saada keskvalitsuselt ühinemistoetus. Iga omavalitsus minimaalset 300 000 eurot või suuremate omavalitsuste puhul 100 eurot iga elaniku kohta.
b) sunniviisiline liitmine – partneri valib Vabariigi Valitsus ning omavalitsused jäävad ilma ühinemistoetusest. Selles ei ole enam võimalusi, vaid ongi lihtsalt kohustus.

Võimalikud arenguteed Rakke valla ja Väike-Maarja valla territooriumitel (ausalt ja emotsioonideta):
Võimalus 1
29. detsembril 2016 kinnitavad Rakke valla ja Väike-Maarja valla volikogud ühinemislepingud ja vabatahtlik ühinemine saab teoks. Moodustub (Pandivere?) vald. Nimevaidluses oli Väike-Maarja valla ettepanek, et kasutatakse Rakke valla sümboolikat (vappi ja lippu) ja Väike-Maarja valla nime. Oli ka tõsise alternatiivina nimi Pandivere vald. Seda võimalust soovib kasutada Väike-Maarja vald ning see on üks reaalne võimalus, kuid mitte kohustus. Läbi selle võimaluse tuuakse piirkonda kokku ligikaudu 750 000 eurot investeeringuteks. Senised naabervallad (Rakke ja Väike-Maarja) jätkavad omavalitsemisega seotud kohustusi mõistlikult ühinenud vallana. Kokku elanikke ligikaudu 6100 (4500+1600).
Seni oli Väike-Maarja ja Rakke valdade ühinemisega seotud läbirääkimistel ainult üks erimeelsus: ühineva valla nimi. Kõik teised valdkonnad (haridus, sotsiaal, kultuur, majandus, külaelu jms) olid mõistlikult läbi räägitud, sisuliselt kokku lepitud ja ka avalikustatud.
Tänane Rakke vallavalitsuse poolt koostatud Rakke vallavolikogu 29.12 istungi päevakord ei jäta Rakke vallavolikogu liikmetele sisuliselt isegi mitte võimalust selle poolt hääletada.

Võimalus 2
29. detsembril 2016 Väike-Maarja vald kinnitab vabatahtliku ühinemislepingu Rakke vallaga, kuid Rakke vald lõpetab vabatahtliku ühinemise või jätab vastavad otsused õigeks ajaks tegemata. Kuna kokkulepet ei sünni, siis sisuliselt on sellega kriips peal ühinemistoetusel ehk ühe valla eitava otsuse puhul kannatab ka teine. Arvestades tänast kättesaadavat infot, siis Rakke valla sundliitmine toimub suure tõenäosusega nagunii.

Mõtleme edasi.
Rakke vallavolikogu teeb ettepaneku Koeru vallale alustada ühinemisläbirääkimisi. Ettepanekuid võib ju alati teha, kuid oluline on ka nende tegemise aeg. Ühinemistoetuse tähtaeg saabub 01.01.2017 ning selleks ajaks ei jõuta mitte kuidagi vajalike otsusteni. Rakke vald on juba ühel korral Koeru vallale „EI“ öeldud. Võib ju rääkida, et siis oli sellise „EI“ ütlemine olukorras, kus Koeru pidas läbirääkimisi ka Järvamaal 6 teise omavalitsusega. Kuid sisuliselt ei ole ju vahet, kui soov ja ühisosa oleks olnud ka sel ajal mõlemal poolt tõesti tõsine.
Kui Väike-Maarja valla esindajad rääkisid ise Rakke vallaga peetud ühinemisläbirääkimistel, et kas Koeru vald täiendavalt kaasata, siis olid just Rakke valla esindajad need, kes seda ei soovinud ning väitsid, et nad on juba ühe korra Koeru vallale ära öelnud ning oma otsust ei muuda.
Milleks nüüd tormata, kui Rakke valla juhid on seni oma inimestele rahulikult seletanud, et kõige õigem on olla omaette vald ning omavalitsuste liitumisest ei tõuse mitte mingisugust kasu elanike jaoks?

Viktoriiniküsimus. Kellele kuuluvad sõnad: … „Haldusreformiga ei muutu mitte midagi paremaks, pigem läheb kõik halvemaks“…?

Ma üldsegi ei taha halvustada seda arvamust, sest see on aus ja selge arvamus ning haldusreform ongi lihtsalt territoriaalne ühinemine ning selle sisulist külge alles hakatakse välja mõtlema. Samas ei ole minule teadaolevalt viimase kuu jooksul toimunud ühtegi olulist sündmust, mis saaks esialgset kindlat arvamust nii oluliselt mõjutada. Kindlasti oli oluline elanike arvamus, kuid arvamust ju kujundati veendumusega, et me saame ka üksi ehk ilma liitumiseta suurepäraselt hakkama.

Väike-Maarja valla esindajate senised seisukohad haldusreformis üldisemalt kui ka Rakke vallaga ühinemisläbirääkimistel on Rakke vallavalitsuse poolt kopeeritud nüüd hoopis Koeru vallale tehtava ettepaneku eelnõu seletuskirja:
„Kindlasti on valdade elanikele oluline, et piirkonnas säiliks kvaliteetne gümnaasiumiharidus, põhiharidusasutuste võrk ja hariduskulud oleksid piirkonnas optimaalsed. Ühiselt on võimalik hallata muusikakooliga seotud tegevust ja ka noorsootööd.
Suurema omavalitsusena on võimalik otstarbekamalt planeerida ja korraldada sotsiaalteenuseid ning oma elanikele sotsiaalsete teenuste osutamine on efektiivsem.“

Loomulikult on kogu selles protsessis tunda Koeru valla vennalikku suunavat kätt. Koeru vald soovib ise kindlasti uusi läbirääkimisi alustada, sest Koeru valla juhtide jaoks on sundliitmine nn Järva vallaga valus, seega on vaja igal juhul leida uus alternatiiv. Seega on Koeru aktiivsed vallajuhid kohtunud Rakke vallaga ning andnud teada, et oodatakse ilusat ettepanekut läbirääkimiste alustamiseks. Koeru vallavolikogu võtab tõenäoliselt kiiruga selle Rakke vallavolikogu poolt väljavisatava õlekõrre vastu jaanuari alguses, sest 15.veebruari tähtpäev koputab uksele.

Koheselt kerkib üles 7 küsimust:

a) Miks nüüd joostakse Koeru suunas, kus laenukohustused elaniku kohta on Rakke ja ka Väike-Maarja vallaga võrreldes suuremad?
b) Kas uue valla keskuseks jääb Rakke või Koeru alevik? (Tõenäoliselt ütlevad mõlemad, et keskus jääb meile või siis veelgi ilusam informatsioon, et see ei olegi üldse oluline)
c) Mis saab valla nimeks? Koeru piirkond on, nagu Väike-Maarja ja Simuna piirkonnad, ehk vana kihelkond ning mõistlik on, et see on Koeru vald, kuid ka Rakke läbirääkijatel on mainepunkt vaja teenida…. Seega ei hakka ette ennustama.
d) Milline on maakond, kuhu kuulutakse? Kuigi maakonnad ei ole varsti enam niivõrd olulised, siis omavalitsuste ühised organisatsioonid: VIROL, Rakvere Haigla, L-V Jäätmekeskus, jms (samad seoses Koeru kuulumisega Järvamaale) on probleemipuntrad, mis tuleb lahendada.
e) Kas tõesti on Salla ja Emumäe või ka Rakke elanike jaoks Koeru alevik arvestatavaks sõidusuunaks?
f) Ning lõpuks kas piisab 3800st inimesest, et Vabariigi Valitsus ei peaks seda piirkonda ikkagi sundliitma Väike-Maarjaga (hetkel juba elanikke ~ 4500) või Järva vallaga (elanikke?)
g) Millises omavalitsuses käivad täna Rakke valla elanikud rohkem? Kas Väike-Maarja suunas või Koeru suunas? Millistes koolides või lasteaedades käiakse? Milline on loogilised ühendusteed, kuidas on korraldatud ühistransport?

Veidi numbrimaailmast. Rakke vallavolikogu 29.12 otsuse eelnõus on ühe põhjusena toodud välja Väike-Maarja valla laenukoormus n-ö matemaatiliste numbritena (isegi need andmed on vigased), mitte finantsilise analüüsina. Iga mõtlev inimene saab aru, et erineva suurusega omavalitsustes on võrreldavaks laenukoormuse näitajaks laenu suurus ühe elaniku kohta.

Võib koostada tabelanalüüsi (Rahandusministeeriumi andmetel; http://www.fin.ee/finantsulevaated 2016 novembri seisuga ja Koeru 2015.aasta konsolideeritud majandusaasta aruande põhjal) kolme valla finantsnäitajate põhjal. Tabelist joonistub ilusti välja, et Väike-Maarja vallavalitsusel endal on isegi väiksem laenukoormus ühe elaniku kohta kui Rakke vallavalitsusel. Erisus tekib OÜ Pandivere Vesi tehtud investeeringutest. Seega on kokku konsolideeritult laenukoormus 1,73 korda suurem kui Rakke vallal ühe elaniku kohta ning Koeru vallal on tänane laenukoormus 3,44 korda suurem kui Rakke vallal ühe elaniku kohta. Seega ei saa olla tõsiseltvõetav „suur tants“ laenu teemal. Sest Rakke vald planeerib ühinemisläbirääkimisi alustada Koeru vallaga, kellel on ühe elaniku kohta suurem laenukoormus kui Väike-Maarja vallal.
Vabatahtliku liitumisega kaasnevad toetusrahad oleksid seda vahet Rakke vallaga veelgi oluliselt kahandanud. Juhul kui Rakke vald langetaks Väike-Maarja valla suhtes positiivse otsuse, siis oleks iga Rakke elaniku kohta saadud vabariigi keskvalitsuselt 188 eurot ja iga Väike-Maarja valla elaniku kohta ainult 100 eurot. Seega oleks laenukoormuse erinevus peale seda taandamist väga väike (iga Rakke valla elaniku kohta 155 eurot ja iga Väike-Maarja valla elaniku kohta 181 eurot (võrdleme seda Koeruga ehk positiivsete teotusrahadega puhul oleks seal elaniku kohta laenusumma 483 eurot).

Väike-Maarja vald on Rakke vallaga ühinemise poolt, seda tõestab ka elanikelt saadud tagasiside. Otsustuspädevus on vallavolikogul ning lõpliku otsuse teeb Väike-Maarja vallavolikogu 29.detsembril, kus vastavad eelnõud on päevakorras. Kahjuks Rakke vallavalitsus neid eelnõusid vallavolikogule ei saatnudki.
Väike-Maarja vallal ei ole vaja ühinemist iga hinna eest. Pigem on mõistlik kasutada reaalset ja kõige otstarbekamat võimalust haldusreformi tänastes võimalustes. Kõige suurem ühisosa on Väike-Maarja vallal just Rakke vallaga.
Kindlasti on Väike-Maarja vallal lihtsam ära tõestada (võrreldes väiksemate omavalitsustega), et 4500 elanikuga Väike-Maarja valda ei ole mõtet täiendavalt sundliita haldusreformi seaduses olevate eesmärkide saavutamiseks.
Ka Haljala ja Vihula valla ühinemisel on elanike arv väiksem, kui ainuüksi Väike-Maarja vallal. Samas ei ole ka Haljala ja Vihula ühinemisel puhul loogilist järgmist nö sundliitmissuunda ning loodan, et need tublid omavalitsused vaidlustavad vastavad sundliitmisotsused.
Seega, kui Vabariigi Valitsus teeb 15. veebruaril Väike-Maarja ja Rakke vallale sundliitmisotsuse, siis suure tõenäosusega saab meist ikkagi üks omavalitsus, kuid 750 000 eurot vaesem omavalitsus, juhul kui liidetakse meile veel Koeru vald, siis 1 050 000 eurot vaesem omavalitsus.

Kindlasti on veel sellel teemal tohutult vaatenurki, kuid eks aeg ole parim nõuandja.
Vaadates tänast asjade seisu, siis peaks sündima tõeline „jõuluime“, et Rakke vallavolikogu liikmed saaksid üldse avaldada seaduslikku jõudu omavat arvamust Rakke ja Väike-Maarja valdade ühinemislepingu suhtes. Jõulud on ka möödas.
Kirjutasin mõtted selleks, et suurendada informatsiooni hulka ja kogu piirkonna elanike teadlikkust hetkel toimuvast protsessist.
Liigume üks samm korraga ning iga tänane kasutamata võimalus toob küll uued olukorrad, kuid alati ei pruugi need olla paremad, kuid käest lastud võimalused.

Mõtete autor
Indrek Kesküla
Väike-Maarja vallavanem