Rakke ja Väike-Maarja vallavolikogud langetasid 29.detsembril erinevad otsused

Meie head naabrid Rakke vallas tegid “ilusa” aastalõpu kingituse. Rakke volikogu 29.detsembril toimunud istungil otsustati lõpetada läbirääkimised Väike-Maarja vallaga ja alustada Koeru vallaga. Sellise otsusega jäeti kasutamata ühinemistoetus. Väike-Maarja valla jaoks tähendab see 450 000 euro kui ka Rakke valla jaoks 300 000 euro suurusest investeeringutoetusest loobumist.

Rakke vallavolikoguga samal ajal toimus Väike-Maarja seltsimajas Väike-Maarja vallavolikogu istung, kus võeti vastu ühinemisleping Rakke vallaga ja sellega seotud vajalikud otsused. Väike-Maarja vallavolikogu näitas tahet ühiselt kokkulepitud tegevused lõpuni viia.

 Kui Rakke volikogu läbirääkimiste lõpetamise otsuses (küll veidi valeandmetega, kuid ikkagi vastuvõetud) toodi motiveerivas osa välja laenukoormuse erinevust Rakke vallaga, siis ei ole takistuseks Rakke volikogu 8 liikmele Koeru valla isegi topeltsuurem laenukoormus. Kui veidi arvudest rääkida ning kasutada Rahandusministeeriumi andmeid (http://www.fin.ee/finantsulevaated) 2016.aasta III kvartali seisuga ja Koeru 2015. aasta konsolideeritud majandusaasta aruannet, siis saame kolme valla finantsnäitajad võrreldavaks teha.
Väike-Maarja vallavalitsusel on isegi väiksem laenukoormus ühe elaniku kohta kui Rakke vallal. Väike-Maarja vallal on see näitaja 143 eurot elaniku kohta ja Rakke vallal 155 eurot elaniku kohta. Erisus tekib kui räägime Väike-Maarja valla konsolideeritud majandusüksusest ehk liidame ka OÜ Pandivere Vesi tehtud investeeringud. Sellisel juhul on Väike-Maarja valla konsolideeritud laenukoormus 269 eurot elaniku kohta. Koeru valla konsolideeritud laenukoormus on üle 500 euro ühe elaniku kohta. Seega on Rakke vallavolikogu alustamas ühinemisläbirääkimisi Koeru vallaga, kellel on ühe elaniku kohta oluliselt suurem laenukoormus kui Rakke või Väike-Maarja vallal. Ma isiklikult ei näe suurt probleemi, kuid kibedust lisab teatud juhtide oma käitumistele vajalike põhjenduste kummaline otsimine.
Vabatahtliku ühinemisega kaasnenud toetusrahadest on nüüd kõik kolm ilma jäänud. Eilsel Rakke vallavolikogus oli sellele hea irooniline põhjendus: et kui Koeru vald on toetusrahadele Järvamaal „EI“ öelnud, siis saab Rakke vallavolikogu olla sellise käitumisega „solidaarne“ ning jätta ka oma elanikud sellest ilma.
Mis edasi?
Rakke ettepanek Koerule vallale ühinemisläbirääkimiste alustamiseks sisaldas „copypaste“ lõiku Väike-Maarja vallavolikogu otsusest ehk minnakse kosja isegi Väike-Maarja valla poolt koostatud tekstiga.
Loomulikult on kogu selles protsessis tunda Koeru valla „suunavat kätt“. Täna ei ole Koeru vallavolikogul lihtne selgitada oma elanikele, miks loobuti ühinemistoetusest, kuigi investeerida on vaja ja tänane laenutase on juba kõrge.
Lähitulevik toob kindlasti vastuse ka järgnevatele küsimusele: kas Koeru vallavolikogul õnnestub oma elanikele selgitada, et miks nüüd tahetakse loobuda isegi keskusest Rakke aleviku kasuks ja astuda välja Järvamaalt. Või meeldib Rakke vallavolikogule keskuse suundumine Koerusse?
Väike-Maarja valla võimalik edasine tegevus?
Jätkata rahulikult oma projektide ja elukorraldusega, sest peale mõistliku võimaluse (Rakke vallaga vabatahtlikult ühineda) ei ole mõtet ainukese haldusreformi kriteeriumi (5000 elanikku) pärast rabeleda. Meil on piisavalt tegevusi ja võimekust oma elukorraldust mõistlikult jätkata. Eestis on nõiajaht 5000 elaniku ümber ka veidi raugemas ning haldusreformi sisulist külge ei oska täna veel keegi täpselt kirjeldada.
Kindlasti on Rakke ja Koeru tunduvalt kriitilisemas seisus, sest isegi nende valdade ühinemisel või sundliitmisel tekkiva omavalitsuse suurus on ligikaudu 3800 elanikku (Rakke 1610 ja Koeru 2190). Seega on neil vaja rutates midagi kokku kirjutada mingisugunegi ühinemisleping ning oma elanikele ja vallavolikogule see ka „maha müüa“.
Vabariigi Valitsus teeb 15.veebruaril otsuse, kus ühinemisettepanekud meie piirkonnas võivad olla järgmised:
1) Rakke vald ja Väike-Maarja vald ning Koeru vald ja Järva vald
2) Rakke vald, Koeru vald ja Väike-Maarja vald
3) Mõni muu kombinatsioon
Peale seda on aega kuni 15.maini igal vallavolikogul anda oma seisukoht sellele 15.veebruaril tehtud Vabariigi Valitsuse ettepanekule.
Lõpuks on see ikkagi Vabariigi Valitsuse otsus, kas esitatud seisukohti ja põhjendusi jäädakse uskuma või mitte. Tänase Haldusreformi seaduse lõplik tähtaeg on 15.juuli 2017, kus peab olema jõustunud Vabariigi Valitsuse määrus 15.veebruaril tehtud ühinemisettepanekute kohaldamiseks või kohaldamata jätmiseks.
Ajaseier liigub kohe aastasse 2017 ning meil tuleb sellega kaasas käia. Nagu mulle, nii ka Rakke vallavolikogu esimehele Enno Eilole meeldib rattasõit. Albert Einstein on öelnud, et „elu on nagu jalgrattasõit, tasakaalu hoidmiseks tuleb edasi liikuda“. Osa tänaseid võimalusi on käest lastud, kuid see loob omakorda uusi võimalusi ja väljakutseid ning tuleb edasi liikuda ning eks aeg on kõige parem hindaja nendele otsustele, mis seni langetatud on.
Meeleolukat aastavahetust ja tegusat uut aastat.
Hoidkem küünlad kardinatest eemale. Las punase tulekuke aasta on vaid iseloomustus hiina kalendris, mitte Virumaa Teataja uudistes.
Indrek Kesküla
vallavanem