Rakke ja Väike-Maarja vallad on läbirääkimiste käigus koostanud ühinemislepingu projekti, millesse on võimalik teha muudatusettepanekuid. Laekunud ettepankutest tehakse kokkuvõtte ja need arutatakse läbi ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjonis. Juhtkomisjon teeb omakorda enda ettepaneku valdade volikogudele muudatuseettepanekutega arvestamiseks või mittearvestamiseks.

Rakke ja Väike-Maarja valdade ühinemislepingu projekti avaliku väljapaneku perioodiks on 31.10.2016-21.11.2016.a
Ühinemislepingu projektiga on võimalik tutvuda Rakke valla ja Väike-Maarja valla raamatukogudes ning alalehel “ÜHINEMISELPING”

Ettepanekud ja vastuväited avalikustatud ühinemislepingu projektile esitada muudatusettepanekute vormil hiljemalt 21.11.2016 kell 12.00 kirjalikult Rakke Vallavalitsuse aadressil Simuna tee 10, Rakke alevik või e-posti aadressil vald@rakke.ee, Väike-Maarja Vallavalitsuse aadressil Pikk tn 7, Väike-Maarja alevik või e-posti aadressil valitsus@v-maarja.ee

Täiendava info saamiseks on võimalik pöörduda omavalitsuste kantseleisse või läbirääkimiskomisjoni juhtivkomisjoni liikmete poole.

Esmaspäeval, 17.oktoobril, kohtusid Rakke vallavalitsuse hoones Rakke ja Väike-Maarja valla ühinemisläbirääkimiste komisjonide liikmed. Koosoleku kõige olulisemaks eesmärgiks oli arutada omavahel ühinemislepingu projekti. Mõlemad osapooled leidsid, et ühinemise peaeesmärgiks tuleb seada terviklik ja loogiliselt hästi toimiv, erinevate piirkondlike keskuste tasakaalustatud arengul põhinev, sotsiaalselt, majanduslikult ja territoriaalselt sidus omavalitsusüksus, mis võtab arvesse ajaloolist asustust, inimeste igapäevaliikumisi ja pikaajalisi kultuuritraditsioone.
Mõlemad omavalitsused on teinud küll pikaajalist koostööd ja ollakse üksteise elukorraldusega kursis. Kindlasti on väiksemaid erinevusi, millistel põhimõtetel omavalitsusüksustes rahastamist korraldatakse. Näiteks on Rakke vallas lasteaia kohatasu seotud alampalgamääraga ja see on suurem, kui Väike-Maarja vallas kehtiv kohatasu. Samas on Rakke vallas lasteaias söök tasuta, kuid Väike-Maarja on kehtestatud toidupäeva maksumus. Osapooled olid ühel meelel, et ka peale ühinemist tuleb alushariduses saavutada taskukohased kulud lastevanematele ja lasteaia hoiukohad peavad jääma võimalikult kodulähedaseks.
Väike-Maarja vald on korraldanud aastaid noortele suviseid töölaagreid eesmärgiga esimeste tööharjumuste tekkeks ja ka koduvalla heakorra hoidmiseks. Lepingu projekti lisati punkt, et neid hakatakse korraldama selliselt, et kaasatud saaksid õpilased kõigist valla piirkondadest.
Ka piirkondliku esmatasandi tervisekeskuse ehitus tuleb lõpuni viia ja korrastada ka Rakke filiaalis selleks vajalikud ruumid.
Ühinemiseelse Väike-Maarja valla ettevõtlustoetuse taotlemise kord laiendatakse kogu ühinenud vallale.
Esimesel koosolekul ei leitud veel ühist kokkulepet ühineva valla nime ja sümboolika osas ning selles osas tuleb läbirääkimisi veel jätkata.
Kuna mõlema omavalitsuse laenukoormus on täna madal ning omavalitsuskorralduse valdkondades ollakse küllaltki sarnastel seisukohtadel, siis toimusid läbirääkimised avatud õhkkonnas.
Teiste päevakorrapunktidena arutati võimalikku ajakava, EAS-le taotluse esitamist ühinemiseks vajalike analüüside ja uuringute kaasarahastamiseks ning ka Riigikohtus oleva Haldusreformi teemalise vaidluse võimalikke tagamaid ning mõjusid.

29.septembril toimunud Rakke vallavolikogu istungil võeti vastu otsus, millega nõustuti alustama ühinemisläbirääkimisi Väike-Maarja vallaga. Vastava ettepaneku oli teinud Väike-Maarja vallavolikogu 25.08.2016.a

See loob võimaluse Rakke ja Väike-Maarja vallal istuda läbirääkimiste laua taha ning analüüsida kohaliku omavalitsuse kõik eluvaldkonnad ühiselt läbi. Eesmärgiks on koostada ühinemisleping, mis rahuldaks mõlemaid osapooli. Juhul kui selleni läbirääkimiste käigus ka jõutakse, siis saavad kõik Rakke ja Väike-Maarja valla elanikud sellele avalikustamise ajal kaasa rääkida ning oma arvamust avaldada.

Samal ajal on Rakke vald koos paljude teiste omavalitsustega (kokku 26 omavalitsust üle Eesti: Kõpu, Juuru, Tõstamaa, Abja, Emmaste, Illuka, Järvakandi, Kambja, Kullamaa, Kõo, Käina, Leisi, Luunja, Lüganuse, Mäetaguse, Nõo, Pala, Pöide, Pühalepa, Rakke, Tudulinna, Vaivara, Ülenurme, Haaslava ja Karksi vallavolikogud ja Loksa linnavolikogu) pöördunud Riigikohtusse haldusreformi seaduses olevate punktide selgitamiseks. Taotlejad paluvad riigikohtult algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus haldusreformi seaduse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks ja tunnistada haldusreformi seaduse mitmed sätted kehtetuks, kuna nende hinnangul on need vastuolus põhiseadusega.

Teisipäeval, 4. oktoobril kell 11 toimub Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi avalik istung haldusreformi seaduse põhiseaduslikkuse küsimuses.  Asja arutab viieliikmeline koosseis, istungit juhatab Riigikohtu esimees Priit Pikamäe.

Istungit on võimalik jälgida veebiülekandena aadressidelt www.riigikohus.ee ja uudised.err.ee. 

Laekvere Vallavolikogu on seisukohal, et Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 5 sätestatud asjaolusid arvesse võttes ei oleks Väike-Maarja Vallavolikogu otsuses loetletud omavalitsuste ühinemisel tagatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse §-s 1 sätestatud seaduse eesmärk.

Omavalitsuste vabatahtlik liitumine peab toetuma väljakujunenud kultuurilisel-ja majanduslikul koostööl ning elanikkonna ühtekuuluvustundel. Väike-Maarja vald ei ole Laekvere valla elanikele oluliseks avaliku sektori ja erasektori teenuste tarbimise kohaks, samuti oluliseks hariduskeskuseks, kuigi Väike-Maarja Gümnaasiumis õpib ka Laekvere valla lapsi. Nende laste kooli valik on peamiselt seotud kooli juurde kuuluva õpilaskoduga.

29.märtsil 2016 Laekvere Vallavolikogu istungil võeti vastu otsus nr 11 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine ning ettepaneku tegemine liitumisläbirääkimiste alustamiseks “, milles tehti liitumisettepanek Vinni vallale. Vinni vallale on omakorda ühinemisettepaneku teinud Rägavere vald.

Praeguseks hetkeks on läbirääkimised Vinni vallaga ja Rägavere vallaga jõudnud ühinemislepingusse parandusettepanekute tegemise faasi ja 27. septembril on volikogu

päevakorra eelnõus punkt: “Rägavere valla, Laekvere valla ja Vinni valla ühinemislepingu projekti avalikustamisele suunamine”.

Laekvere Vallavalitsus korraldas Laekvere valla territooriumil 6-15. septembrini 2016 rahvaküsitluse, et välja selgitada valimisealiste (valla elanikud alates 16.-ndast eluaastast) kodanike seisukoht liitumissuuna kohta. Rahvaküsitlusest võttis osa 379 inimest, ehk 29,42 % hääleõiguslikest kodanikest. Rahvaküsitluse tulemused: Vinni vallaga soovis liituda 317 inimest ehk 83,64 % hääletusel osalenutest ja Väike-Maarjaga liitumine sai 58 toetushäält ehk 15,30%.

Lähtudes eeltoodust ei pea Laekvere Vallavolikogu otstarbekaks alustada rohkem läbirääkimisi.

Haldusreformi juures tuleb arvesse võtta, et uus omavalitsus oleks ka geograafiliselt mõistlik ja elanikkonna soove ja liikumissuundi arvestav.

Laekvere vallavolikogu ja vallavalitsuse poolt läbi viidud rahvaküsitlusest võttis osa 379 inimest, mis moodustab 29,42 % Laekvere valla hääleõiguslikest kodanikest.

Rahvaküsitluse tulemused:

Vinni vald 317 toetushäält ehk 83,64% hääletusel osalenutest, Väike-Maarja vald 58 toetushäält ehk 15,30% hääletusel osalenutest ning rikutud sedeleid oli 4 ehk 1,06 %.

Laekvere vallavanem Aarne Laas sõnul on septembrikuu lõpus toimuva Laekvere volikogu istungi päevakorda kavandatud Vinni, Rägavere ja Laekvere valla ühinemislepingu esimene lugemine ning eitava vastuse andmine Väike-Maarja ettepanekule alustada ühinemisläbirääkimisi.

Laekvere vallavolikogu ja vallavalitsus soovivad oma elanike kaasabi, et välja selgitada, kellega Laekvere vald peaks jätkama liitumiskõnelusi.

16-aastased ja vanemad Laekvere vallakodanikud saavad oma arvamust väljendada 6. -15. septembrini toimuval rahvaküsitlusel. Küsitluslehti on võimalik täita Laekvere valla raamatukogudes, koolides, rahva majas, seltsimajades ja  vallamajas.

Arvamust saab väljendada ka interneti teel, kuid see ei ole anonüümne.

Küsitlusest osavõtmiseks tuleb blankett esmalt oma arvutisse alla laadida, seejärel teha oma valik (x) Vinni või Väike-Maarja valla taga olevasse kasti.

Seejärel tuleb küsitluslehe kinnitada digiallkirjaga ja saata aadressile: laekvere@laekvere.ee

Laekvere haaletussedel

Tamsalu vallavalitsus korraldab haldusreformi teemalised rahvakoosolekud:
15.septembril kell 18.00 Porkuni rahvamajas
16.septembril kell 18.00 Assamalla raamatukogus
Kutsu tuttavad ja sõbrad ka kaasa ning aita kujundada oma kogukonna homset päeva!

25.augusti istungil tegi Väike-Maarja vallavolikogu otsuse, millega tehti ettepanek Tamsalu vallale haldusterritoriaalsete piiride muutmiseks ning selle eeldusena on külade elanike küsitluse läbiviimine ja nende arvamusega arvestamine Tamsalu valla ja Väike-Maarja valla halduskorralduse ümberkorraldamisel.
Väike-Maarja vallavolikogu on seisukohal, et haldusreformiga ettenähtud muudatuste tegemisel on eelkõige vaja elanikelt nõu küsida ning ei ole mõsitlik ainult tänaseid valdade territooriumeid nö mehhaaniliselt üksteisega liita. Tuleb arvestada nii elanike igapäevast liikumist, ajaloolist tausta kui ka piirkondade elanike enda seisukohti oma koduvalla piiride moodustamiseks. Haldusreformi läbiviimise oluliseks eesmärgiks on omavalitsuste kui kogukondade jätkusuutliku arengu ja strateegilise otsustusvõimekuse suurendamine.
Tamsalu valla eeldatav liitumine Tapa vallaga võib viia tugeva valla keskuse Assamalla, Koiduküla, Koplitaguse, Kullenga, Lemmküla, Loksa, Porkuni, Võhmetu, Vadiküla, Piisupi ja Aavere külade elanikest tunduvalt eemale, Tapa linna. Seega on mõistlik, et need külad jääksid seotuks teise tugeva keskusega Väike-Maarja alevikus. Seda toetab nii geograafiline paiknemine, teedevõrk kui ka ajalooline seotus. Vahemaa Porkunist Tapa linna on ca 20 km ja Väike-Maarja alevikku 8 km. Assamalla külast Tapa linna on vahemaaks samuti 20 km ja vahemaa Väike-Maarja alevikku 11 km. Samas Tapa linna jõudmiseks tuleb Assamalla elanikel läbida vahepeal isegi Rakvere valla territoorium.

Ajalooliselt paiknevad Assamalla, Koiduküla, Koplitaguse, Kullenga, Lemmküla, Loksa, Porkuni, Võhmetu, Vadiküla, Aavere külad ja osa Piisupi külast Väike-Maarja kihelkonnas. Väike-Maarja kihelkonda kuulusid lisaks ka mõned teised Tamsalu valla külad ning elanike küsitluse alusel võib olla vajalik konkreetse omavalitsuse piiride kulgemise määramisel teha täiendavaid muudatusi.
Tänasel päeval on mitmed Tamsalu valla elanikud kasutamas Väike-Maarja valla avalikke teenuseid.
Üldhariduses on juba aastaid Väike-Maarja valla piirkonnas tegutsevad õpilasliinid korraldatud selliselt, et mitmetes Tamsalu valla territooriumil asuvates Väike-Maarja vallaga piirnevates külades elavatel noortel oleks võimalik jõuda Väike-Maarja gümnaasiumi. Viide õpilasliinidele (liinid nr 3, 3a, 3b ja 6): http://www.v-maarja.ee/systematic/files.php?id=4447

Tamsalu vallast õppis Väike-Maarja üldhariduskoolis 2015/2016 õppeaastal kokku 13 õpilast.
Ühiselt Tamsalu vallaga on piirkonnas peetud oluliseks Väike-Maarja alevikus asuvas muusikakoolis muusikahariduse võimaldamist. Samas erinevates omavalitsustes elavate elanike jaoks on õpilaskoha maksumus erinev ning see võib kaasa tuua ka elanike rahvastikuregistri andmetes olevad ebakõlad.

Kuigi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel ei ole esmase tervishoiu rahastamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, on see vallaelanikele väga oluline teenus. Väike-Maarja alevikus töötavate perearstide nimistutesse kuulub ligikaudu 350 inimest, kes elavad Tamsalu vallas ning neist ligikaudu 100 inimest nn Porkuni-Assamalla piirkonnas. Väike-Maarja vallavalitsus on esitanud projektitaotluse uue esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks Väike-Maarja alevikku. Uue keskuse rajamisega suureneb esmatasandi tervishoiuteenuste hulk Väike-Maarjas, mis soodustab veelgi piirkonna elanike vajadust liikumiseks Väike-Maarja alevikku.

Väike-Maarja vallas käib koos külade ümarlaud ja on välja kujunenud tugev külaliikumise võrgustik, aktiivset mittetulundusühingute tegevust toetakse omavalitsuse iga-aastasest eelarvest. Sellist kogukondliku tegevuse toetamist on mõistlik jätkata ning rakendada ka Väike-Maarja vallaga liituvate territooriumite korral.

Kihelkonna kaart

Volikogu ettepanek Tamsalu vallale

25.augusti istungil tegi Väike-Maarja vallavolikogu otsuse, millega tehti ettepanek Laekvere ja Rakke vallale ühinemisläbirääkimistega alustamiseks.

Ühinemisläbirääkimiste alustamise eesmärgiks on läbi ühiste arutelude jõuda ühinemis- või liitumislepingu allakirjutamiseni ja ühise omavalitsusüksuse moodustamiseni alates 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistest. Ühise omavalitsuse eesmärgiks on tänaste omavalitsuste kui kogukondade jätkusuutliku arengu ja strateegilise otsustusvõimekuse suurendamine. Ühinemisega soovitakse ühendada tänaste omavalitsusüksuste arengupotentsiaal ja tugevused, et anda tõuge piirkonna arengule. Ühinemine võimaldab parandada omavalitsuse elanike elukvaliteeti ja kaasajastada tänast infrastruktuuri.

Ühinemine annab võimaluse moodustada 2017. aastal kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste järgselt kohalik omavalitsusüksus, mille elanike arv on ligikaudu 7610 elanikku (Rakke vald 1545 elanikku + Laekvere vald 1524 elanikku + Väike-Maarja vald 4541 elanikku) ning pindala on 1036 km² (Rakke vald 226 km² + Laekvere vald 352 km² + Väike-Maarja vald 458 km²).

Väike-Maarja vallavolikogu otsus
 

2.augustil kogunenud Tamsalu vallavolikogu erakorraline istungi päevakorras oli ainukese punktina “Haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle peetavate läbirääkimiste lõpetamine”.

Väljavõte Tamsalu vallavolikogu protokollist:

“….Kuulati Kertu Langineni ettekannet. Volikogu ajutine haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seonduvate küsimuste läbitöötamiseks ja läbirääkimiste pidamiseks moodustatud ajutine komisjon on jõudnud seisukohale, et Tamsalu valla jaoks täidab haldusreformi eesmärki -toetada kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse kasvu kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel, piirkondade arengueelduste kasutamisel, konkurentsivõime suurendamisel ja ühtlasema piirkondliku arengu tagamisel paremini ühinemine Tapa vallaga kui Pandivere piirkonna valdadega…..”

Otsus nr 52.